Naised teaduses: Kerli Mõtus

Jõudsin teadusmaailma läbi juhuse – olin noore loomaarstina tööl Eesti Maaülikooli loomakliinikus ja professor Arvo Viltrop kaasas mind oma projekti karjavisiitide tegemiseks ja proovide kogumiseks. Paraku juhtus nii, et sellesse projekti kaasatud doktorant oli sunnitud oma õpingud katkestama ja nii pakuti mulle võimalust doktorandina kaasa lüüa. Kuna minus oli tolleks hetkeks tärganud suur uudishimu selle teema vastu ja olin juba päris palju projekti panustanud, otsustasin pakkumise vastu võtta. Olen siiani siiralt tänulik, et see pakkumine mulle tehti.

Eelkõige isiklik uudishimu ja soov mingile põletavale küsimusele vastus saada või mõnda tekkinud hüpoteesi kinnitada või hoopis ümber lükata. Kuna olen ka praktiseeriv loomaarst karjatervise valdkonnas, siis tuleb enamus teaduslikke küsimusi just farmides töötades. Kui ma oma küsimustele teaduskirjandusest vastust ei saa, tuleb ise uurida ehk siiski see soov mõista maailma, selles toimuvaid protsesse on väga innustav. Äärmiselt motiveeriv on kui minu töö annab olulise sisendi mõne reaalse probleemi lahendamisele.

Samuti on väga inspireeriv, kui erineva valdkonna inimesed tulevad kokku, et anda laiapõhjaline sisend mingi konkreetse teadusliku küsimuse lahendamisse. Mulle meeldib see, kuidas koostöö võimaldab ühendada erinevaid teadmisi ja oskusi ning saavutada suuremaid tulemusi kui üksi tegutsedes.

Suurim väljakutse, mis seostus ehk isikliku eluga ja just naiseks olemisega, oli järeldoktorantuuri läbimine. See langes ajaliselt kokku perioodiga, kus lapsed olid väikesed ja tuli palju välismaal viibida. Õnneks on mu perekond minu tegemisi alati soosinud ja oleme hakkama saanud.

Pere- ja tööelu tasakaalustamine ei ole mulle suures plaanis väga keeruline olnud, sest arvan, et suudan päris hästi leida võimalusi mõlemale pühendumiseks ja ka aja planeerimises olen päris tubli J. Püüan tõmmata üsna range joone töö- ja isikliku elu vahele. Kui olen tööl, siis pühendun maksimaalselt ja püüan olla produktiivne; ja kui on pere aeg, siis töö enamasti sinna ei mahu. Kindlasti on ajutisi perioode, kus tööle tuleb ka pere arvelt aega võtta, kuid siis on see planeeritud selliselt, et keegi ei kannata.

Laias laastus on teadlase töö üks paljudest sellistest, mis eeldab väga erinevate võimete olemasolu ja nende pidevat rakendamist. Samaaegselt tuleb olla loominguline, uudishimulik, mõelda erineval skaalal väikestest detailidest kuni suure pildini välja. Innovatiivsus kannustab teadlast mõtlema nii, nagu keegi ehk ei olegi varem mõelnud. Teisalt on vajalik teadusmaailmas olla selgelt kahe jalaga maapeal – planeerida, administreerida, osata selgitada lihtsalt ja väga erinevale kuulajaskonnale teaduslikke küsimusi ja vastuseid; mõnikord on vaja leida ühisosa selliste osapooltega, kes on väljaspool teadusmaailma. Teadlase töö pakub võimalust pidevalt enda erinevaid kompetentse rakendada, end proovile panna, töötada intellektuaalselt põnevas keskkonnas ja inspireeriva meeskonnaga. Rutiini ega mugavustunnet selles töös ei teki. Ja ma arvan, et naistel on meestega võrreldes täiesti võrdsed eeldused teadusmaailmas töötamiseks ja edu saavutamiseks.

Mind inspireerivad tegelikult väga erinevate valdkondade inimesed olenemata nende soost ja karjääriastmest. Ma imetlen inimeste juures seda, kui nad teevad oma tööd mingi sisemise säraga, tugeva isikliku motivatsiooniga ja mõtestatult ja samas endiselt avatult ja uudishimulikult. Selles mõttes võin inspiratsiooni saada näiteks mõnelt oma särasilmselt doktorandilt, loomaarstist koleegilt või farmerilt või hoopis õhtul poest läbi hüpates kassapidajalt või apteekrilt; aga kindlasti ka nii mõneltki teadlaselt.

Teadus on kõigile, kes jõuavad ise äratundmisele, et see neile sobib. Teadusmaailm on põnev ja väljakutseterohke. Oluline on uskuda endasse ja oma võimetesse ning püüelda julgelt oma eesmärkide poole. Kui teadusmaailm tundub hirmutav, siis peab mõtlema, et enamasti ei piisagi vaid ühe inimese kompetentsist mingi olulise teadusküsimuse lahendamisel. Teadlaste kogukond on üldjuhul väga avatud ja koostöövalmis, mistõttu sageli on abi vaid küsimise kaugusel.

Edu teaduses ei tähenda alati sirgjoonelist teed, vaid võib hõlmata ka katsumusi ja tagasilööke. Oluline on neist õppida ning jätkata oma teekonda tugevama ja targemana.